Riigihanke käsiraamat

Käsiraamatu uuendus

Riigihangete seaduse järgi ei pea hankija automaatselt hüvitama pakkuja kantud õigusabikulusid vaidlustusmenetluses, vaid pakkuja peab esitama asjakohase nõude riigivastutuse seaduse alusel. Kohtupraktikas on vaidlustusmenetluse õigusabikulude nõuet käsitlenud Tallinna halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus. Mõlemad kohtud käsitlesid riigivastutuse seadusest tulenevaid asjaolusid õigusabikulude väljanõudes.

Vaidlustusmenetluse kuludena väljendunud kahju hüvitamise kaebuse võib kohtule esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel, läbimata kohtueelset vaidlustusmenetlust (RVastS § 18 lg 2, kohtulahend haldusasjas nr 3-14-52865) ja kui tegemist ei ole hankeasjaga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 266 tähenduses. Seega ei ole vaja kohustuslikus korras pöörduda vaidlustuskomisjoni poole, vaid saab kohe pöörduda halduskohtusse.

Tallinna ringkonnakohtu 11. veebruari 2016. aasta otsuse seisukohad asjas nr 3‑14‑52865

  • Hankija otsuse vaidlustamisel ei saa pakkujal valida, kas teha seda vaidlustusmenetluses või minna kaebusega otse halduskohtusse. Vaidlustusmenetluse läbimine vaidlustuskomisjonis (VAKO) on hankeasjas kohustuslik kohtueelne menetlus. VAKO uurimispõhimõte ega selgitamiskohustus ei anna alust väita, et vaidlustaja õigusabikulud on vaidlustusmenetluses välditavad.

Äriühing, kelle põhitegevus seisneb hoopis teist laadi tegevuses, satub vaidlustusmenetluses ebavõrdsesse positsiooni võrreldes hankijaga, kellel on koosseisulistel ametikohtadel juristid. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks olla vaidlust ka selle üle, et riigihankeõigus on valdavalt keeruline ja spetsiifiline, mis tihtipeale nõuab isegi professionaalse õigusabi osutajatelt valdkondlikku spetsialiseerumist. Seega möönab ringkonnakohus põhjuslikku seost hankija õigusvastase haldusakti ja vaidlustaja kantud õigusabikuludena tekkinud kahju vahel. Eespool toodust tulenevalt tuleb riigivastutuse seaduse alusel vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud hankijalt pakkuja kasuks välja mõista.

Seega leidis Tallinna ringkonnakohus, et vaidlustusmenetluse õigusabikulud on vaidlustajal võimalik hankijalt sisse nõuda riigivastutuse seaduse alusel.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad:

  • Äriühingu pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine võib juhatuse liikmele kalliks maksma minna
  • Võlgniku maksejõulisuse hindamine
  • Enammakstud tulumaksu tagastusnõue kui töötasunõudega sarnane sissetulek

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse piires osadeks, võib ta nõuda pakkumuse tagatist ka üksnes mõne osa eest. Tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Ka juhul, kui pakkumuse tagatis on seotud riigihanke ainult mõne osaga, tuleb seda nõuda kõikidelt kõnealuse riigihanke kohta pakkumuse teinud pakkujatelt.

Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui:

  • pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi;
  • kui pakkuja või taotleja jäetakse kvalifitseerimata, sest tal ei ole töötlemisluba, tema töötajal puudub riigisaladuse juurdepääsuluba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat;
  • pakkuja ei esita pädeva ametiasutuse tõendit või kinnitust, et juurdepääsuload tagatakse nõuetekohaselt kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõpetamist neile teatavaks saava riigisaladuse ning salastatud välisteabe salastatuse kehtivate õigusaktide kohaselt.

Hankija tagastab pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva jooksul pärast:

  • sõlmitud hankelepingu jõustumist;
  • pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemist;
  • hankemenetluse kehtetuks tunnistamist;
  • pakkumuse tagasivõtmist, kui pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumuste esitamise tähtaega, esitades hankijale pakkumusega samas vormis tagasivõtmise teate.

Eespool kirjeldatud korda saab tõlgendada nõnda, et pakkumuse tagatist ei tagastata ka hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujale, kvalifitseerimata jäetud pakkujale või pakkujale, kelle pakkumus lükati tagasi enne, kui on jõustunud hankeleping, lõppenud pakkumuse jõusolek või hankemenetlus on kehtetuks tunnistatud. Selline olukord, kus pakkuja tagatis on hankija pangakontol ja pakkuja ei saa raha ise kasutada, on ebamõistlik ja toob kaasa pakkujate kulude suurenemise pakkumuste tegemisel.

Seega peaks olema võimalik hankijal ka ise teha otsus tagastada pakkujale tagatisraha, kui on näha, et pakkuja makstud tagatisraha ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tagatisraha eesmärgiks on riigikohtu 4. oktoobri 2006. aasta otsuse 3-3-1-58-06 kohaselt tagada aus ja läbipaistev riigihankemenetlus, et esitataks reaalseid pakkumusi ja oleks tagatud pakkumuste jõusolek ning leevendada pakkumuse tagasivõtmisega hankijale tekkida võivat kahju. Kui pakkuja ei osale enam hankemenetluses, siis ei ole võimalik ka tagada selle pakkuja pakkumust. Kui tagatisraha ei tagastata, siis rikutakse pakkuja omandiõigust.

Õiguskantsler on probleemi käsitlenud ja leidnud, et tagatisraha on võimalik pakkujalt nõuda ja ka siis pakkujale tagastada ainult kaalutlusõiguse alusel. Kui hankija on otsustanud jätta pakkuja kvalifitseerimata, kõrvaldada hankemenetlusest või jätta pakkumus kõrvale, ei saa hankijale enam tekkida kahju seetõttu, et pakkuja võtab oma pakkumuse enne tähtaega tagasi. Õiguskantsler on ka leidnud, et tagatisraha tagastamine ei saa rikkuda teiste pakkujate õigusi, kes hankemenetluses edasi osalevad. Pakkumuse tagatis on ainult hankemenetluseaegne tagatis, mitte lepinguaegne tagatis.
Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruari Õigusuudiste teemad

  • 1. jaanuaril jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused
  • 17. detsembril jõustusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused
  • Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule tekitatud kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Nüüdsest saate peatükke, mille lugemine teil ehk pooleli jäi või mida sagedamini vaja läheb, lemmikuks märkida. Seda saab teha, klõpsates avatud peatüki kohal oleval ribal Lemmikute ikoonil:

Lemmikuid saab kätte Lemmikute kaustast, mille saate avada vasakult menüüst, klõpsates tähekesel:

Lemmikute kaustas saate peatükke endale sobivasse järjekorda seada, lohistades neid hiirega peatüki ees asuvast ristikesest. Samuti saab lemmikuid kaustast kustutada. Pärast muudatuste tegemist klõpsake nupul Salvesta.

 

Käsiraamatu uuendus

Kehtiva riigihangete seaduse (RHS) kohaselt ei ole hankija kohustatud selles sätestatud korda rakendama, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks. Selline erandlik õigus kehtib olenemata lepingu liigist (RHS § 14 lõige 1 punkt 6).

Seega on riigisisese seaduse kohaselt tegemist erandliku juhtumiga, mille korral RHS-is fikseeritud hankemenetlust rakendada ei ole vaja, kuid rakendada tuleb riigihanke põhimõtteid.

Euroopa Kohus on olnud 10. juulil 2014. aastal teisel arvamusel ja leidnud, et kinnisasjade üürimise korral võib olla tegemist ehitustööga (kohtuasi C-213/13) ning rakendada tuleb hankemenetluse reegleid.

Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas nr C-213/13

  • Oluline on, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub lepingute õiguslik kvalifitseerimine ühenduse õiguse valdkonda ja selleks ei ole vaja uurida, kuidas riigisiseses õiguses asjaomast lepingut liigitatakse (Euroopa Kohus kohtuasjas C-536/07, punkt 54). Samuti ei ole oluline, kuidas lepingupartnerid on lepingu kvalifitseerinud.
  • Kui lepingus on nii ehitustööde riigihankelepingu kui ka teist tüüpi lepingu elemente, määratakse selle kvalifikatsioon ja see, millist liidu õigusnormi tuleb kohaldada, selle lepingu peamist eesmärki arvestades (Euroopa Kohus kohtuasjas C-220/05, punkt 37; kohtuasjas C-412/04, punkt 47).
  • Kõnealusel juhul ei olnud üüripäringu tegemise hetkel hankija soovitud kujul hoone ehitamist veel alustatud. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nimetatud lepingu peamine eesmärk on ehitamine, mis eeldab selle hoone hilisemat üürileandmist. Selleks, et järeldada „riigihankelepingu” olemasolu direktiivi 93/37 tähenduses, on veel vaja, et kavandatava hoone ehitus oleks kooskõlas hankija kindlaks määratud vajadustega. Kõnealusel juhul on sellised nõuded hankija fikseeritud ruumiprogramm (kabinettide, kohtusaalide, konverentsisaalide, nõupidamissaalide ja arhiiviruumide arv, ruumide pindala, sisesuhtlemise vahendid) ning teatavad ühisvajadused, nagu parklate mahutavus. Lepingu kvalifitseerimise seisukohast on otsustav tähtsus lepingu peamisel eesmärgil, mitte ettevõtja saadava hüvitise suurusel või selle maksmise korral (s.o makstav üür võib olla oluliselt väiksem võrreldes hoone ehitusmaksumusega).

Leping, mille peamine eesmärk on sellise hoone ehitamine, mis on hankija väljendatud vajaduste kohane, on ehitustööde riigihankeleping ega kuulu riigihangete erandite hulka isegi juhul, kui selles lepingus on asjaomase hoone üürileandmise kohustus.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Jaanuari Õigusuudiste teemad

  • Investeerimisfondide seaduse muudatused teevad Eesti fondituru investorite ja fonditeenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks
  • Mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks
  • Välismaalaste Eestis töötamise piirangud muutuvad lihtsamaks
  • Riigikohus selgitas äriühingu osaluse kui pankrotivara valitsemise küsimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembri Õigusuudiste teemad

  • Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 40 000 eurole
  • Käibemaksupettuste vähendamiseks metallisektoris täiendatakse pöördmaksustamise regulatsiooni 
  • Euroopa Liidu liikmesriikide asutused hakkavad vastastikku tunnustama digiallkirju ja elektroonset identiteeti
  • Riigikohus: kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemisel peab kontrollima, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida sama kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.