Riigihange

Käsiraamatu uuendus

Riigihanke rahvusvahelised piirmäärad kehtestab ­Euroopa Komisjon iga kahe aasta järel. 

Kehtivate piirmääradega saab tutvuda käsiraamatu uuendatud peatükis 3.2.3.  

 

Käsiraamatu uuendus

Uus riigihangete seadus on lõpuks ometi olemas ja jõustub selle aasta 1. septembril. Uue riigihangete seadusega muutub hankijaks olevate isikute ring, sest osad omavalitsuste ja riigi poolt asutatud eraõiguslikud isikud ei ole 1. septembrist alates enam hankijad (vt täpsemalt uutest hankijate peatükkidest 3.3., 3.4. ja 3.5). Teistest uue regulatsiooniga seotud muudatustest saab aga veel enne seaduse jõustumist, s.o augustis, lugeda käsiraamatute veebis.

Väljakuulutamiseta hankemenetluste osas on kindlasti oluline, et meil on nüüd olemas kohtupraktika, mille kohaselt riigihanke hankemenetluste luhtumine mitu korda järjest on asjaolu, mida ei saanud hankija ette näha ning seetõttu on põhjendatud eelnevate hangete luhtumise korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine (vt ka ptk 5.4.).

Pakkujatele nõuete kehtestamisel tuleb aga kevadise kohtupraktika osas pidada kinni põhimõttest, et pakkujale esitatavate nõuete osas tuleb nõudeid tõlgendada selliselt, et need võimaldaks hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel (vt ka ptk 8.2.7.).

Pakkumuse hindamise kriteeriumitega seoses tasub aga pöörata tähelepanu majandusliku soodsusega seotud kriteeriumitele, sest ilmselgelt on võrreldes möödunud aegadega muutunud nii vaidlustuskomisjoni kui ka kohtute seisukohad hindamiskriteeriumitesse ning nende vaidlustamine ei ole enam nii lihtne (vt ptk 7.1.1.).

Jõudu ja jaksu ning tutvuge käsiraamatute veebiga kindlasti enne uue riigihangete seaduse jõustumist 1. septembril!

 

Tuulikki Laesson

käsiraamatu peatoimetaja

Käsiraamatu uuendus

Tallinna Sadam on määranud hankes „Ehitus- ja tarbekaupade raamleping“ majandusliku soodsuse näitajad järgmiselt:

  • kaupluse kaubavaliku sobivus hankija vajadustele – osatähtsus 40;
  • kaupade hinnatase – osatähtsus 30;
  • kaupluse asukohtade sobivus hankijale – osatähtsus 30.

Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja on hanketeates näinud ette võimaluse esitada pakkumuses peale kõigi hanketeates ja hankedokumentides kehtestatud tingimustele vastava lahenduse ka alternatiivseid lahendusi, määrab ta hankedokumentides alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded.

Hindamisprotsessi eesmärk on koostada pakkumuste paremustabel hankija esitatud kriteeriumide põhjal.

Parim pakkumus ei pea alati olema kõige odavam (välja arvatud madalama hinnaga pakkumuse korral), peale hinna arvestatakse sageli ajateguriga ja otsitakse kompromissi kvaliteedi ning hinna vahel.

Edukas pakkumus on pakkumuste hulgast hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide alusel kõige soodsam pakkumus, mis peab olema objektiivselt põhjendatav.

Õigusuudis

Teemad:

  • Uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laiendab kohustusi 
  • Riigikohus selgitas, kas äriühingu koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kui osanik, kelle suhtes rikkumine on toimunud, tuleb ise koosolekule kohale
  • Riigikohtu hinnangul on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduseks asjaolu, et teabel on kaubanduslik väärtus

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus
 
Tallinna ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. aasta lahend asjas nr 3-16-1970

 

Kohus leidis, et pakkujale esitatavate nõuete korral tuleb nõudeid tõlgendada nii, et need nõuded võimaldaks hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Kõnealusel juhul oli küsimus pakkujate pädevate isikute töökogemuses, mille kohta märkis kohtus järgmised asjaolud.

  • Hanketeate tingimustele vastavuse hindamisel ei ole ainumäärav, kas isik on olnud formaalselt projektijuhi ametikohale nimetatud, vaid projektijuhina tegutsemise kogemus ja projekti suurus on hanketeates kehtestatud selleks, et projektijuhina nimetatud isikul oleks vastava suurusjärgu projekti üldjuhtimise kogemus. Sellise tõlgenduse õigsusele viitab ka hanketeate tingimuse sõnastus, mis nõuab, et isik peab olema osalenud ehitusobjektis projektijuhina. Sellist sõnastust tuleb mõista lähtudes kvalifitseerimistingimuse eesmärgist ja riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktis 4 sätestatud riigihankemenetluses konkurentsi tagamise põhimõttest avaralt, et mitte välistada hankemenetlusest pakkujaid, kes suudavad soovitud töid teha.
  • Hanketeate sõnastusest nähtub, et objektijuhina soovitakse näha isikut, kellel on objektijuhina töötamise kogemus vähemalt 2,5 miljoni euro väärtuses tööde tegemisel. Soovitakse kaht objektijuhti, seega tuleks eeldada, et mõlemal objektijuhil peab olema kogemus, kuid nad ei pea ise olema juhtinud objekti väärtusega 2,5 miljonit eurot. Kvalifitseerimisnõue ei muutu seetõttu sisutuks, sest ka osal perioodil objekti juhtimine eeldab, et objektijuhil on selge ülevaade varasemast tegevusest objektil või hindab ta objekti lõpetamiseks vajalikke töid, sh teeb nende elluviimiseks ettevalmistusi. Kui samal ajal on objektil mitu objektijuhti, peavad nad suutma korraldada ehitustööd koostöös ja omama seetõttu ülevaadet ka teiste objektijuhtide tööst. Selline varasem kogemus on vaieldamatult väärtuslik, isegi kui see on vähem oluline kui üksinda 2,5 miljoni euro väärtusega ehitusobjekti juhtimine algusest lõpuni.
  • Sarnane ehitustöö ei tähenda tingimata samalaadset ehitustööd, s.t nii muldkeha kui ka pealisehitise rekonstrueerimist. Hanketeates sulgudes oleval tekstiosal ei ole väiksem tähtsus kui muul tekstil. Seetõttu tuli hankijal kvalifitseerida ka pakkujad, kelle referentsobjektid seisnesid vaid raudtee infrastruktuuri ehitamises. RHS-i § 3 p 4 ei võimalda kvalifitseerimistingimusi tõlgendada kitsendavalt isegi juhul, kui mõnel pakkujal on varasem kogemus üksnes raudteeinfrastruktuurihoonete, alajaamade rekonstrueerimisel või raudteemaal asuvate jalakäijate teede ehitamisel, tingimusel, et sellised ehitustööd on kolmel referentsobjektil olnud vähemalt viie miljoni euro väärtusega ja neid on tehtud peatöövõtjana.
  • Hanketeade nõuab, et pakkujal tuleb esitada kinnitus vajalike seadmete ja tehnilise varustuse kohta või kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajalike seadmete ja tehnilise varustuse omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Halduskohus mõistis tingimuses sisalduvat võimalust esitada kinnitus vajalike seadmete ja tehnilise varustuse kohta põhjendatult laialt. Seadme või varustuse olemasolu ei pea seisnema tingimata selle omandis või kasutusvalduses, vaid olenevalt seadmetest või varustusest võib olemasoluks pidada ka selle vaba ja kiiret kättesaadavust. Hanketeate selle tingimuse sõnastusest ei tulene omandi või kasutusvalduse nõuet selleks, et pakkuja saaks piirduda vaid enda kinnitusega. Sellist seadmete ja tehniliste vahendite kättesaadavust tuleb, nagu halduskohus õigesti selgitas, hinnata valdkonnaspetsiifilisi eriteadmisi omava ettevõtja seniste kogemuste ja ärisuhete alusel. Vaadeldav kvalifitseerimistingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, silmas pidades selle eesmärki tagada vajalike seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu tööde tegemise ajal ja see, et hankelepingu täitmine ei takerduks seetõttu, et pakkujale ei ole vajalikud seadmed ja tehniline varustus (kergesti) kättesaadav.
Õigusuudis
Õigusuudise teade

Teemad:

  • Töölepingu seaduse muudatused võimaldavad luua paindlikumaid töösuhteid alaealistega 
  • Ostja ei saa samadele puudustele tuginedes pärast hinna alandamist enam lepingust taganeda
  • Riigikohus selgitas, millal võib juhatuse liikme ja tema poolt kontrollitava isiku vaheline tehing olla tühine

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Riigihangete seaduse järgi ei pea hankija automaatselt hüvitama pakkuja kantud õigusabikulusid vaidlustusmenetluses, vaid pakkuja peab esitama asjakohase nõude riigivastutuse seaduse alusel. Kohtupraktikas on vaidlustusmenetluse õigusabikulude nõuet käsitlenud Tallinna halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus. Mõlemad kohtud käsitlesid riigivastutuse seadusest tulenevaid asjaolusid õigusabikulude väljanõudes.

Vaidlustusmenetluse kuludena väljendunud kahju hüvitamise kaebuse võib kohtule esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel, läbimata kohtueelset vaidlustusmenetlust (RVastS § 18 lg 2, kohtulahend haldusasjas nr 3-14-52865) ja kui tegemist ei ole hankeasjaga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 266 tähenduses. Seega ei ole vaja kohustuslikus korras pöörduda vaidlustuskomisjoni poole, vaid saab kohe pöörduda halduskohtusse.

Tallinna ringkonnakohtu 11. veebruari 2016. aasta otsuse seisukohad asjas nr 3‑14‑52865

  • Hankija otsuse vaidlustamisel ei saa pakkujal valida, kas teha seda vaidlustusmenetluses või minna kaebusega otse halduskohtusse. Vaidlustusmenetluse läbimine vaidlustuskomisjonis (VAKO) on hankeasjas kohustuslik kohtueelne menetlus. VAKO uurimispõhimõte ega selgitamiskohustus ei anna alust väita, et vaidlustaja õigusabikulud on vaidlustusmenetluses välditavad.

Äriühing, kelle põhitegevus seisneb hoopis teist laadi tegevuses, satub vaidlustusmenetluses ebavõrdsesse positsiooni võrreldes hankijaga, kellel on koosseisulistel ametikohtadel juristid. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks olla vaidlust ka selle üle, et riigihankeõigus on valdavalt keeruline ja spetsiifiline, mis tihtipeale nõuab isegi professionaalse õigusabi osutajatelt valdkondlikku spetsialiseerumist. Seega möönab ringkonnakohus põhjuslikku seost hankija õigusvastase haldusakti ja vaidlustaja kantud õigusabikuludena tekkinud kahju vahel. Eespool toodust tulenevalt tuleb riigivastutuse seaduse alusel vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud hankijalt pakkuja kasuks välja mõista.

Seega leidis Tallinna ringkonnakohus, et vaidlustusmenetluse õigusabikulud on vaidlustajal võimalik hankijalt sisse nõuda riigivastutuse seaduse alusel.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad:

  • Äriühingu pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine võib juhatuse liikmele kalliks maksma minna
  • Võlgniku maksejõulisuse hindamine
  • Enammakstud tulumaksu tagastusnõue kui töötasunõudega sarnane sissetulek

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.