Maksukäsiraamat

Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Riigikohtu halduskolleegium tegi 14. detsembril 2016 otsuse nr 3-3-1-77-16, mis puudutab tehinguid nende ettevõtete vahel, mille vastutavad isikud olid omavahel tihedalt seotud. Maksu- ja Tolliamet leidis, et raamatupidamises kajastatud majandustehinguid pole tegelikkuses toimunud, mistõttu maksustas need ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

Kuna kohtukoosseis, kes vaatas läbi eelneva astme kohtuasja, muutus ning seda ei kajastatud kohtutoimikus, saatis Riigikohus asja teist korda ringkonnakohtule tagasi ning juhtis seejuures tähelepanu mitmele asjaolule. Maksu- ja Tolliametil tuleb selgelt esile tuua konkreetsed maksukohustuse õiguslikku ja faktilist alust kinnitavad asjaolud ja tõendid. Kusjuures kriminaalmenetluses kogutud tõendid, mille kohta puudub üldkohtu lahend, ei ole lubatud. Kolleegiumi hinnangul on sellise kohustuse eesmärk lihtsustada kohtumenetlust ja vältida vaidluste tekkimist asjasse puutumatute tõendite kogumise ja hindamise õiguspärasuse üle. Maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või järeldus, et isik pidi seda teadma. Ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja teadis, et asjakohastel arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikeks teenuse osutajateks ja kauba müüjateks.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

allikas: KPMG Infokuller 30.01.2017

Valdkonna uudis

2016. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu kaks seaduseelnõud, millega muudetakse ja täiendatakse välismaalaste seadust.

Alates 17. jaanuarist 2017 jõustusid järgmised muudatused:

  • Eestis viibimise uue õigusliku alusena lisandus teise ELi liikmesriigi väljastatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba. Samuti sätestati tingimused selle aluse rakendamiseks.
  • Välismaalased võivad saada pikaajalise viisa, mille alusel on neil õigus senise 180 päeva asemel Eestis viibida kuni 365 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul. Samas ei tohi Eestis viibimise aeg kokku ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul.
  • Seaduslikult Eestis viibiv välismaalane saab taotleda viisat Politsei- ja Piirivalveametist. Seni oli viisa taotlemine võimalik üksnes Eesti välisesindustes.
  • Muudeti lühiajalise töötamise registreerimise tingimusi. Varem sisaldas seadus loetelu juhtumitest, mille puhul lühiajaline töötamine (ilma elamisloata) on lubatud. Uue korra kohaselt võib registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötamise juhul, kui välismaalasel on töökohale vastav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tema tööandja on Eestis registreeritud. Samuti pikendati lühiajalise töötamise perioodi 270 päevani (365 järjestikuse päeva jooksul) senise 180 päeva asemel.
  • Sätestati tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks hooajatööna.
  • Nii lühiajalise töötamise korral kui ka töötamiseks antud elamisloa alusel tuleb tööd tegevatele välismaalastele edaspidi maksta tasu, mis on võrdne vähemalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga (senise 1,24-kordse keskmise palga asemel) taotluse esitamise ajal. Tippspetsialisti tasu peab mõlemal juhul vastama vähemalt kahekordsele keskmisele brutopalgale.

Päev hiljem, 18. jaanuaril jõustusid järgmised muudatused:

  • Seadusesse lisati täiendava viisa andmise alusena viisa andmine seoses iduettevõtte loomise või arendamisega.
  • Reguleeriti tähtajalise elamisloa andmist suurinvestorile, kes on teinud Eestisse vähemalt 1 mln euro suuruse otseinvesteeringu.
  • Korduvtaotleja, kelle koduriigis puudub Eesti välisesindus ning kellelt on eelnevalt võetud sõrmejäljed, võib esitada viisataotluse Eesti välisesindusele posti teel või esindaja kaudu. Sarnane võimalus anti ka tähtajalise elamisloa taotlejatele.
  • Täpsustati sissemakstud osakapitali ja selle eest tehtud investeeringute tingimusi, mille täitmine on vajalik tippspetsialisti palkamiseks, ja selliseid tingimusi, mis on vajalikud iduettevõtlusega alustamiseks.
  • Sisserände piirarvu hulgast jäeti välja välismaalased, kellel on elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või iduettevõtlusega tegelemiseks või ettevõtluseks suurinvestorina.
  • Välismaalasele, kellel on töötamiseks lühiajaline elamisluba, anti võimalus asuda tööle sama tööandja juures teisele ametikohale tingimusel, et sellele esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal.
  • Lihtsustati doktorikraadiga välismaalastele tähtajalise, püsivalt Eestisse elama asumiseks antava elamisloa väljastamise tingimusi.

allikas: KPMG Infokuller, 30.01.2017

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruari Õigusuudiste teemad

  • 1. jaanuaril jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused
  • 17. detsembril jõustusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused
  • Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule tekitatud kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Selles lisas oleme üle vaadanud ja ajakohastanud

  • mitu äriühingute maksustamisega seotud peatükki ning
  • ettevõtete ühinemise, jagunemise ja reorganiseerimise peatükke.

Peatükki 5.3 lisasime muudatuse, mis seondub sellega, et alates 1. jaanuarist 2018 välistatakse erisoodustuse mõiste alt mõningad töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutused.

Seoses 2017. a jõustunud muudatustega on praeguses lisas üle vaadatud ja nüüdisajastatud tekstid 7. peatükis „Kaudne maksustamine”.
Näiteks laiendati riigisisese pöördmaksustamise erikorda tehingutele teatud metalltoodetega.
Kokkuvõtlikult kajastuvad 2017. a muudatused „Käibemaksu” peatükis (vt ptk 7.1).

Samuti lisasime kohtupraktika selle kohta, mis puudutab

  • vormiveaga arvete ja müügilepingu alusel sisendkäibemaksu kajastamist käibemaksuarvestuses,
  • sisendkäibemaksu mahaarvamist olukorras, kus ettevõtlusega tegeletakse MTÜ kaudu ja
  • ettevõtluse olemasolu tõendamist, kui maksu- ja tolliamet soovib ettevõtja kustutada käibemaksukohustuslaste registrist (vt ptk 7.1.1.7).

Uuendasime ka aktsiise puudutavaid peatükke, peamiselt seoses aktsiisimäärade muutustega 2017. a. 

Veebiuudis

Nüüdsest saate peatükke, mille lugemine teil ehk pooleli jäi või mida sagedamini vaja läheb, lemmikuks märkida. Seda saab teha, klõpsates avatud peatüki kohal oleval ribal Lemmikute ikoonil:

Lemmikuid saab kätte Lemmikute kaustast, mille saate avada vasakult menüüst, klõpsates tähekesel:

Lemmikute kaustas saate peatükke endale sobivasse järjekorda seada, lohistades neid hiirega peatüki ees asuvast ristikesest. Samuti saab lemmikuid kaustast kustutada. Pärast muudatuste tegemist klõpsake nupul Salvesta.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Jaanuari Õigusuudiste teemad

  • Investeerimisfondide seaduse muudatused teevad Eesti fondituru investorite ja fonditeenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks
  • Mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks
  • Välismaalaste Eestis töötamise piirangud muutuvad lihtsamaks
  • Riigikohus selgitas äriühingu osaluse kui pankrotivara valitsemise küsimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembri Õigusuudiste teemad

  • Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 40 000 eurole
  • Käibemaksupettuste vähendamiseks metallisektoris täiendatakse pöördmaksustamise regulatsiooni 
  • Euroopa Liidu liikmesriikide asutused hakkavad vastastikku tunnustama digiallkirju ja elektroonset identiteeti
  • Riigikohus: kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemisel peab kontrollima, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida sama kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis
 

Alates 1. jaanuarist 2017 jõustub käibemaksuseaduse muudatus, millega laiendatakse riigisisese pöördmaksustamise erikorda teatud metallitoodetele. Seadusemuudatuse põhjus on soov vähendada maksupettusi selles valdkonnas.

 

Käibemaksukohustuslase piirmäär tõuseb alates 1. jaanuarist 2018

Käibemaksuseaduse muutmise seadusega tõstetakse alates
1. jaanuarist 2018 käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 40 000 euroni kalendriaastas.
Senine piirmäär on alates 1. aprillist 1995 olnud 16 000 eurot.

Seadusemuudatusega vähendatakse selliste väiksemate ettevõtjate halduskoormust,

  • kelle käive ei ületa piirmäära ja
  • kes ei soovi end vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerida.

 

allikas: KPMG Infokuller (nov 2016)