Maksukäsiraamat

Käsiraamatu uuendus

Värskelt ilmus e-käsiraamatus vaidemenetluse peatükk 4.7, kus juhime tähelepanu eriti vaide esitamise uuenenud nõuetele ja vaideotsuse vormistamise eripäradele.

Õigusuudis

Teemad:

  • Uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laiendab kohustusi 
  • Riigikohus selgitas, kas äriühingu koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kui osanik, kelle suhtes rikkumine on toimunud, tuleb ise koosolekule kohale
  • Riigikohtu hinnangul on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduseks asjaolu, et teabel on kaubanduslik väärtus

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Äsja ilmus e-käsiraamatu peatükis 4.2.2 maksukohustuslaste täiendatud register. Samuti on maksusaladuse peatükis 4.2.3  täienenud nimekiri, kellele võib maksusaladust avaldada. Peatükis 4.5 täiendasime maksumenetluse alast teavet.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Teemad:

  • Töölepingu seaduse muudatused võimaldavad luua paindlikumaid töösuhteid alaealistega 
  • Ostja ei saa samadele puudustele tuginedes pärast hinna alandamist enam lepingust taganeda
  • Riigikohus selgitas, millal võib juhatuse liikme ja tema poolt kontrollitava isiku vaheline tehing olla tühine

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad:

  • Äriühingu pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine võib juhatuse liikmele kalliks maksma minna
  • Võlgniku maksejõulisuse hindamine
  • Enammakstud tulumaksu tagastusnõue kui töötasunõudega sarnane sissetulek

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

7. peatükis muutsime käibemaksukohustuslasena registreerimist puudutavaid peatükke seoses kohustusliku maksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõusuga 40 000 euroni 2018. aastast ja täpsustasime tekste välisriigist tehtavate ostude käibemaksuga maksustamise osas. Lisasime käsiraamatusse kokkuvõtted Riigikohtu lahenditest, mis puudutavad edasimüügi otstarbel ostetud korteri sisendkäibemaksu korrigeerimist selle eluruumiks kasutuselevõtul ja isiklikuks otstarbeks soetatud vara hilisemat kasutust ettevõtluses. Peatükki 7.1.11 täiendasime selgitustega diplomaatide, NATO relvajõudude, EL-i institutsioonide jms eristaatuses olevate isikutega tehtavate tehingute kohta. Uuendatud on ka lingid avaldustele ja vormidele. Vaadake lähemalt:

Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Riigikohtu halduskolleegium tegi 14. detsembril 2016 otsuse nr 3-3-1-77-16, mis puudutab tehinguid nende ettevõtete vahel, mille vastutavad isikud olid omavahel tihedalt seotud. Maksu- ja Tolliamet leidis, et raamatupidamises kajastatud majandustehinguid pole tegelikkuses toimunud, mistõttu maksustas need ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

Kuna kohtukoosseis, kes vaatas läbi eelneva astme kohtuasja, muutus ning seda ei kajastatud kohtutoimikus, saatis Riigikohus asja teist korda ringkonnakohtule tagasi ning juhtis seejuures tähelepanu mitmele asjaolule. Maksu- ja Tolliametil tuleb selgelt esile tuua konkreetsed maksukohustuse õiguslikku ja faktilist alust kinnitavad asjaolud ja tõendid. Kusjuures kriminaalmenetluses kogutud tõendid, mille kohta puudub üldkohtu lahend, ei ole lubatud. Kolleegiumi hinnangul on sellise kohustuse eesmärk lihtsustada kohtumenetlust ja vältida vaidluste tekkimist asjasse puutumatute tõendite kogumise ja hindamise õiguspärasuse üle. Maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või järeldus, et isik pidi seda teadma. Ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja teadis, et asjakohastel arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikeks teenuse osutajateks ja kauba müüjateks.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

allikas: KPMG Infokuller 30.01.2017

Valdkonna uudis

2016. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu kaks seaduseelnõud, millega muudetakse ja täiendatakse välismaalaste seadust.

Alates 17. jaanuarist 2017 jõustusid järgmised muudatused:

  • Eestis viibimise uue õigusliku alusena lisandus teise ELi liikmesriigi väljastatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba. Samuti sätestati tingimused selle aluse rakendamiseks.
  • Välismaalased võivad saada pikaajalise viisa, mille alusel on neil õigus senise 180 päeva asemel Eestis viibida kuni 365 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul. Samas ei tohi Eestis viibimise aeg kokku ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul.
  • Seaduslikult Eestis viibiv välismaalane saab taotleda viisat Politsei- ja Piirivalveametist. Seni oli viisa taotlemine võimalik üksnes Eesti välisesindustes.
  • Muudeti lühiajalise töötamise registreerimise tingimusi. Varem sisaldas seadus loetelu juhtumitest, mille puhul lühiajaline töötamine (ilma elamisloata) on lubatud. Uue korra kohaselt võib registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötamise juhul, kui välismaalasel on töökohale vastav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tema tööandja on Eestis registreeritud. Samuti pikendati lühiajalise töötamise perioodi 270 päevani (365 järjestikuse päeva jooksul) senise 180 päeva asemel.
  • Sätestati tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks hooajatööna.
  • Nii lühiajalise töötamise korral kui ka töötamiseks antud elamisloa alusel tuleb tööd tegevatele välismaalastele edaspidi maksta tasu, mis on võrdne vähemalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga (senise 1,24-kordse keskmise palga asemel) taotluse esitamise ajal. Tippspetsialisti tasu peab mõlemal juhul vastama vähemalt kahekordsele keskmisele brutopalgale.

Päev hiljem, 18. jaanuaril jõustusid järgmised muudatused:

  • Seadusesse lisati täiendava viisa andmise alusena viisa andmine seoses iduettevõtte loomise või arendamisega.
  • Reguleeriti tähtajalise elamisloa andmist suurinvestorile, kes on teinud Eestisse vähemalt 1 mln euro suuruse otseinvesteeringu.
  • Korduvtaotleja, kelle koduriigis puudub Eesti välisesindus ning kellelt on eelnevalt võetud sõrmejäljed, võib esitada viisataotluse Eesti välisesindusele posti teel või esindaja kaudu. Sarnane võimalus anti ka tähtajalise elamisloa taotlejatele.
  • Täpsustati sissemakstud osakapitali ja selle eest tehtud investeeringute tingimusi, mille täitmine on vajalik tippspetsialisti palkamiseks, ja selliseid tingimusi, mis on vajalikud iduettevõtlusega alustamiseks.
  • Sisserände piirarvu hulgast jäeti välja välismaalased, kellel on elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või iduettevõtlusega tegelemiseks või ettevõtluseks suurinvestorina.
  • Välismaalasele, kellel on töötamiseks lühiajaline elamisluba, anti võimalus asuda tööle sama tööandja juures teisele ametikohale tingimusel, et sellele esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal.
  • Lihtsustati doktorikraadiga välismaalastele tähtajalise, püsivalt Eestisse elama asumiseks antava elamisloa väljastamise tingimusi.

allikas: KPMG Infokuller, 30.01.2017