Ehituskäsiraamat

Käsiraamatu uuendus

Alates 1. maist 2017 tuleb tagada hoone sees sidevõrk. Nõue kehtib kogu Euroopas ja Eestis on see kehtestatud kui kohustuslikult ehitatav ehitise osa. Senini ei ole olnud ühegi ehitise osa puhul kohustust ehitada konkreetne osa välja. Nüüd aga peab sidevõrgu ehitama ka sel juhul, kui isik seda ei soovigi.

Hoone omanikul on kohustus tagada sidevõrk hoones ehk füüsiline taristu terminalseadme ühenduspunktiga.

Sidevõrk hoones ehk füüsiline taristu on näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post vms, mis ühendab juurdepääsupunkti (sideettevõtjale ligipääsetav füüsiline punkt kinnisasja piiril, mille kaudu tehakse kättesaadavaks kiiret elektroonilise side võrku toetav hoonesisene füüsiline taristu).

Omanik peab võimaldama sideettevõtjale ligipääsu hoonesisesele sidevõrgule nii, et sideettevõtja saab kiire elektroonilise side teenust pakkuda (teenus, mille korral on andmeedastuse kiirus vähemalt 30 megabitti sekundis), kui:

  • ehitatakse uus hoone;
  • hoones tehakse põhjalikke rekonstrueerimistöid ehk kui muudetakse hoonesisest sidevõrku või selle osa ja selliseks on vaja esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.
Nõue kehtib hoonele, mille ehitusteatis esitatakse või ehitusluba taotletakse alates 2017. aasta 1. aprillist.
Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt on detailplaneeringute koostamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Detailplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus.

Detailplaneeringu järgi koostatakse ehitusprojektid (PlanS § 124 lg 4) ja moodustatakse katastriüksused (PlanS § 126 lg 6). Kohalik omavalitsus peab tagama kehtestatud planeeringute järgimise ja hindama nende elluviimisega kaasnevaid erinevaid mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 6 ja § 4 lg 2 p 5). Hindamisel tuleb eriti vaadata, kas on võimalik planeeringuid ellu viia detailplaneeringute terviklahendusest lähtuvalt ehk kas ehitiste ehitamine ja kasutamine saab toimuda detailplaneeringu kohaselt.

Detailplaneeringud koostatakse lähiaastateks. Seega, kui detailplaneering on kehtestatud ajal, millest on lähiaastad möödunud, ja kui planeeringuala või planeeringu elluviimise olulised asjaolud on muutunud, siis on võimalikud kolm erinevat käitumisviisi.

  • Tunnistada detailplaneering kehtetuks (kui planeeringu edasine elluviimine osutub võimatuks).
  • Koostada uus detailplaneering (kui soovitakse saada uus terviklahendus).
  • Täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega (kui muudatused on üksikud ja soodustavad detailplaneeringu elluviimist).

Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda projekteerimistingimusi ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaselt. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega, mille käigus tuleb hinnata, kas on võimalik teatud tingimustes täpsustada detailplaneeringu tingimusi, kusjuures detailplaneeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusena ei muutu. Detailplaneeringu täpsustamine eeldab, et üldiselt on võimalik planeering ellu viia ja ka EhS-i §-s 27 toodud alused ja tingimused on täidetud.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruari Õigusuudiste teemad

  • 1. jaanuaril jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused
  • 17. detsembril jõustusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused
  • Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule tekitatud kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Nüüdsest saate peatükke, mille lugemine teil ehk pooleli jäi või mida sagedamini vaja läheb, lemmikuks märkida. Seda saab teha, klõpsates avatud peatüki kohal oleval ribal Lemmikute ikoonil:

Lemmikuid saab kätte Lemmikute kaustast, mille saate avada vasakult menüüst, klõpsates tähekesel:

Lemmikute kaustas saate peatükke endale sobivasse järjekorda seada, lohistades neid hiirega peatüki ees asuvast ristikesest. Samuti saab lemmikuid kaustast kustutada. Pärast muudatuste tegemist klõpsake nupul Salvesta.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Jaanuari Õigusuudiste teemad

  • Investeerimisfondide seaduse muudatused teevad Eesti fondituru investorite ja fonditeenuse pakkujate jaoks atraktiivsemaks
  • Mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks
  • Välismaalaste Eestis töötamise piirangud muutuvad lihtsamaks
  • Riigikohus selgitas äriühingu osaluse kui pankrotivara valitsemise küsimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

2017. aasta 1. jaanuarist jõustuv maapõueseadus näeb ette, et teatud juhtudel tuleb nn vaba ehitustegevuse korral ehitada soovival isikul pöörduda enne ehitustegevuse alustamist avaliku võimu poole. Enne haldusorgani käest nõusoleku saamist ei tohi ehitada.

Maapõueseaduse § 14 lg 3 näeb ette, et kui ehitamiseks ei ole vaja ehitusluba ega ka esitada ehitusteatist, siis peab ehitamisest huvitatud isik ise esitama enne ehitamise alustamist taotluse maa-ametile või keskkonnaministeeriumile, et saada luba ehitamiseks maardlale ehk maa-alale, kus paikneb keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Keskkonnaregister on kättesaadav aadressil register.keskkonnainfo.ee.

Maardlale vaba ehitustegevuse käigus ehitamiseks loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustab maa-amet või keskkonnaministeerium 30 päeva jooksul pärast asjaomase taotluse või loa andmiseks vajalike dokumentide saamist.

Haldusorganil ehk keskkonnaministeeriumil ja maa-ametil on õigus pikendada loa andmise tähtaega, s.o 30‑päevast tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmist või loa andmisest keeldumist otsustada selle tähtaja jooksul.

Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsus saadetakse vaba ehitustegevusena ehitamisest huvitatud isikule.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembri Õigusuudiste teemad

  • Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 40 000 eurole
  • Käibemaksupettuste vähendamiseks metallisektoris täiendatakse pöördmaksustamise regulatsiooni 
  • Euroopa Liidu liikmesriikide asutused hakkavad vastastikku tunnustama digiallkirju ja elektroonset identiteeti
  • Riigikohus: kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemisel peab kontrollima, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida sama kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Novembri Õigusuudiste teemad

  • Riigikohus ei peatanud valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumist
  • Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub maakleriga koostööd teha
  • Riigikohus selgitas töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.