Ehituskäsiraamat

Käsiraamatu uuendus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mille veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest.

Tuletõrje veevarustus (veevarustus) on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.

Tuletõrje veevarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud järgmiste põhimõtetega.

  • Tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus.
  • Arvestatud on vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel.
  • Arvesse on võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega.
  • Arvestatud on tehisveekogusid ja tuletõrjeveereservuaare.
  • Arvestatud on looduslikke veekogusid.

Veevarustuse all mõistetakse linna või asula ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega. Kui kustutusvee allikana kasutatakse ühisveevärki, arvestatakse tuletõrje veevarustuse projekteerimisel veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja vajaduse korral alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Kui ehitisele ei ole tagatud vajalikku kustutusvee vooluhulka tuletõrjehüdrandist, tagatakse puuduolev veehulk loodusliku, tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari kustutusveega.

Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett.

Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:

  • aastaringne juurdepääs ja kasutamisvalmidus;
  • tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk;
  • tähistatus tehnilise normi või õigusakti kohaselt.

Tuletõrje veevarustusele esitatavad nõuded

  • Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida tehnilise normi kohaselt.
  • Tuletõrjehüdrandi korrashoiu tagab veetorustiku valdaja. Tuletõrjehüdranti teenindava torustiku ja pumpla korrashoiu ning piisava kustutusvee hulga tagab vee-ettevõtja.
  • Veetorustiku valdaja kontrollib tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda pärast paigaldamist ja perioodiliselt tootja määratud sagedusega või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

Ehitisevälise tuletõrje-veevarustuse lahenduse korral võib teha määruse nõuetest erisusi, kui nende sobivus on kindlaks määratud asjakohases standardis või on tõendatud tulekustutusvee kättesaadavus analüütiliselt.

Päästemeeskondade juurdepääsuteele ja operatiivkaardile esitatavad nõuded on toodud käsiraamatu peatükis 7.2.2.1.

Õigusuudis

Teemad:

  • Uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laiendab kohustusi 
  • Riigikohus selgitas, kas äriühingu koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kui osanik, kelle suhtes rikkumine on toimunud, tuleb ise koosolekule kohale
  • Riigikohtu hinnangul on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduseks asjaolu, et teabel on kaubanduslik väärtus

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Enne 7. aprilli 2017 õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse sellele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne siseministri 30. märtsi 2017. aasta (jõustunud 7. aprill 2017) määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba, kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, esitatud ehitusteatis, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid.

Kui uued tuleohutusnõuded on varasemate nõuetega võrreldes leebemad, siis rakendatakse uusi nõudeid.

Enne 7. aprilli 2017 õiguslikul alusel ehitatud ehitise puhul, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

  • Ehitis peab vastama evakuatsiooninõuetele.
  • Ehitises peavad olema evakuatsiooniga seotud tuleohutuspaigaldised.
  • Ehitises peab olema päästemeeskondade juurdepääsutee.
  • Ehitisele peab olema asjaomase nõude korral koostatud operatiivkaart.
Õigusuudis
Õigusuudise teade

Teemad:

  • Töölepingu seaduse muudatused võimaldavad luua paindlikumaid töösuhteid alaealistega 
  • Ostja ei saa samadele puudustele tuginedes pärast hinna alandamist enam lepingust taganeda
  • Riigikohus selgitas, millal võib juhatuse liikme ja tema poolt kontrollitava isiku vaheline tehing olla tühine

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad:

  • Äriühingu pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine võib juhatuse liikmele kalliks maksma minna
  • Võlgniku maksejõulisuse hindamine
  • Enammakstud tulumaksu tagastusnõue kui töötasunõudega sarnane sissetulek

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Alates 1. maist 2017 tuleb tagada hoone sees sidevõrk. Nõue kehtib kogu Euroopas ja Eestis on see kehtestatud kui kohustuslikult ehitatav ehitise osa. Senini ei ole olnud ühegi ehitise osa puhul kohustust ehitada konkreetne osa välja. Nüüd aga peab sidevõrgu ehitama ka sel juhul, kui isik seda ei soovigi.

Hoone omanikul on kohustus tagada sidevõrk hoones ehk füüsiline taristu terminalseadme ühenduspunktiga.

Sidevõrk hoones ehk füüsiline taristu on näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post vms, mis ühendab juurdepääsupunkti (sideettevõtjale ligipääsetav füüsiline punkt kinnisasja piiril, mille kaudu tehakse kättesaadavaks kiiret elektroonilise side võrku toetav hoonesisene füüsiline taristu).

Omanik peab võimaldama sideettevõtjale ligipääsu hoonesisesele sidevõrgule nii, et sideettevõtja saab kiire elektroonilise side teenust pakkuda (teenus, mille korral on andmeedastuse kiirus vähemalt 30 megabitti sekundis), kui:

  • ehitatakse uus hoone;
  • hoones tehakse põhjalikke rekonstrueerimistöid ehk kui muudetakse hoonesisest sidevõrku või selle osa ja selliseks on vaja esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.
Nõue kehtib hoonele, mille ehitusteatis esitatakse või ehitusluba taotletakse alates 2017. aasta 1. aprillist.
Valdkonna uudis

Raamatupidamise käsiraamatu peatoimetaja ning BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Egle Vainula selgitab videoloengus, mida tõi raamatupidamise seaduse muudatus mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada.

Kuigi võimalus väiksemas mahus majandusaasta aruandeid esitada on juba väike- ja mikroettevõtjatele teada, on siin mitmeid nüansse, mis võivad tekitada segadust ja niigi pingelist protsessi aeglustada.

Vaadake videoloengut siit.

Õigusuudis

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 2018. aastast on kindlustusandjatel täiendav kohustus kaitsta jaeinvestorit
  • Muudatused kalapüügiseaduses ja keskkonnatasude seaduses
  • Riigikohus muutis oma varasemat praktikat - abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saab kohtumenetluses koormata keelumärkega ka siis, kui võlgnik on vaid üks abikaasadest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Käsiraamatu uuendus

Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt on detailplaneeringute koostamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Detailplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus.

Detailplaneeringu järgi koostatakse ehitusprojektid (PlanS § 124 lg 4) ja moodustatakse katastriüksused (PlanS § 126 lg 6). Kohalik omavalitsus peab tagama kehtestatud planeeringute järgimise ja hindama nende elluviimisega kaasnevaid erinevaid mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 6 ja § 4 lg 2 p 5). Hindamisel tuleb eriti vaadata, kas on võimalik planeeringuid ellu viia detailplaneeringute terviklahendusest lähtuvalt ehk kas ehitiste ehitamine ja kasutamine saab toimuda detailplaneeringu kohaselt.

Detailplaneeringud koostatakse lähiaastateks. Seega, kui detailplaneering on kehtestatud ajal, millest on lähiaastad möödunud, ja kui planeeringuala või planeeringu elluviimise olulised asjaolud on muutunud, siis on võimalikud kolm erinevat käitumisviisi.

  • Tunnistada detailplaneering kehtetuks (kui planeeringu edasine elluviimine osutub võimatuks).
  • Koostada uus detailplaneering (kui soovitakse saada uus terviklahendus).
  • Täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega (kui muudatused on üksikud ja soodustavad detailplaneeringu elluviimist).

Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda projekteerimistingimusi ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaselt. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega, mille käigus tuleb hinnata, kas on võimalik teatud tingimustes täpsustada detailplaneeringu tingimusi, kusjuures detailplaneeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusena ei muutu. Detailplaneeringu täpsustamine eeldab, et üldiselt on võimalik planeering ellu viia ja ka EhS-i §-s 27 toodud alused ja tingimused on täidetud.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruari Õigusuudiste teemad

  • 1. jaanuaril jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused
  • 17. detsembril jõustusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused
  • Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule tekitatud kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.